Digipöörde koolikülastused: Põltsamaa ÜG, 6.okt

Sõidan Põltsamaale oma autoga ja ringiga Tallinna kaudu, et võtta peale kaks ajakirjanikku: Teele Tammeorg EPL-ist ja Inga Raitar Inseneeriast. Teele osutub küll viimasel hetkel mittesõitjaks, kuna on haigeks jäänud. Ingale jõuan aga juba enne Põltsamaale jõudmist teha põhjaliku ajaloolise ülevaate Eesti koolide arvuiasjandusest – alustades Nõo kooliarvutist (1964), mida ka Inga ise kooliajal on käinud programmeerimas.
PÜG-s võtab meid vastu energiline õppealajuhataja Tiia Mikson, kes teeb ka esimese kiire maja-tuuri: kahes koridoris seinal rippuv siseTV näitab õpilaste eelmise nädala projektiesitlusi, ühe TV juures on näha ka uusimat sorti Wifi-seade. Meiega liitunud IT-juht Janel kirjeldab käimasolevat Wifi-uuendusprojekti, mille tulemusel terve kool saab varsti kiire traadita võrguühenduse. Lisaks on linnavalitsuselt õnnestunud (tänu Digipöörde projektlle) saada rahastus 10 000 EUR fiibri vedamiseks gümnaasiumi majja – hetkel jõuab nett siia paarisaja meetri kaugusel paiknevast algklasside majast raadiolingiga, mis on väga kehva. Tiia räägib koostööst kohaliku SOS lastekülaga, tänu millele ka tekkis kontakt Samsungiga ja saadi neilt esimene 32 000 EUR maksnud nutiklass. Õppealajuhataja tutuvstab ka hiljuti käivitunud kahte eelkutseõppe suunda (IT ja ärijuhtimine) ning ambitsioonikaid plaane saada Kesk-Eesti innovatsioonikesuseks. Koolimaja näeb välja uus, värskelt remonditud ja kena. Fuajees on MicroLinki puute-ekraaniga infokiosk, mille kaudu on õpilastel ja vanematel võimalik vaadata nii tunniplaani kui Stuudiumi (eKooli pealt koliti ümber mullu ja ollakse rahul).
Enne vahetunni-kella jõuame külastada inglise keele tundi, mis toimub nutiklassis. Matemaatika ja inglise keele õpetaja Margit Uus (kes on praegu TÜ magistriõppes) kasutab oskuslikult Samsung School lahendust, nii esitluse saatmiseks õpilaste tahvelarvutitesse kui ka enesekontrollitesti sooritamiseks. Vahetunnil vaatame üle kooli serveriruumi, mis on ilma jahutuseta ja kus istuvad tegelikult nii IT-juht Janel (Tartu KHK ja TÜ ATI matemaatika baka haridusega) kui ka IT-spetsialist Mart (keda me sel päeval ei näegi). Janel näitab korralikku videovalvesüsteemi, mis katab nii WC-d kui klassiruumid, siin polevat õpilased ega vanemad selle vastu protestinud ja paar mööblilõhkumist on juba õnnestunud selle abil tõendada. Janeli toas on kapi otsas ka Lego NXT komplekte oma 6-8 tk, nende abil on Põltsamaa õpilased jõudnud Robotexil finaali. Piilume sisse Janeli toa kõrval asuvasse arvutiklassi, kus on mullu ostetud 30 ühesugust PC-d (Win7 on renditud, paari aasta pärast paneb hinnatõus tõsiselt mõtlema alternatiivide peale). Arvutiklassis on Qomo suur interaktiivne tahvel, selliseid on koolis veel üks või paar. Hinna suurusjärk sama kui SmartBoardil, aga kasutajatugi on nutune – vaata ise, kuidas hakkama saad. Arvutiklassis on ka PÜG uhkus: 3D-printer, mis saadi puhtalt annetustega. Kooli vilistlane Heldur Meerits lubas topeldada summa, mille kool ise kokku suudab korjata ja pidas oma lubadust. Nii saadi korjanduse tulemusena lisaks 3D-printerile (sama mudel kui TÜ Innovatsioonikeskuses, vaid 1 peaga 3 asemel).veel ka 3D skänner ja muud. Koolis serverit pole, koduleht on tellitud mingi firma poolt (s.h. mingid PHP-rakendused küstiluste jm jaoks), istub Havikeses.

Järgmiseks külastame bioloogia tundi nutiklassis, kus õpetaja X kasutab koolimaja ümbruses kasvataelt eri liiki puudelt korjatud samblikke. Õpilased saavad väljatrükitud töölehe, millile peavad kirjutama uurimisprobleemi ja hüpoteesi, seejärel proovima seda hüpoteesi tõestada TÜ loodud sambliku-äpi abil. Me ei jää tunni lõpuni, kuna meie küsimused hakkavad tundi segama. Irdume Ingaga õpetajate töötuppa, kus ta intervjueerib. Vana kooli ajakirjanik eelistab pastakat ja paberit nii arvutile kui diktofonile. Vahetunnil juhatab Janle meid kooli sööklasse, kus kohtan ka Siiri Kõrva, kes siin kunstiõpetajana töötab ja ka Digipöördesse kaasatud on (kuigi mitte tiimiliikmena).

Järgmise pooltunni veedame direktori kabinetis, saame ülevaate koolis käimasolevatest IKT taristu arendustest (Wifi, fiiber). Arutame seda, mis Digipöörde projekti lõpuks tuleb PÜGi meeskonnal “lauale panna” – vaja oleks tegelda lapsevanematega, digiturvalisuse reeglitega, esialgses projektis kavandatud tegevustega, tehtu esitlemise kavandamisega. Direktor kurdab riigi toe nappuse üle (õpetajate sülearvutite projekt algas ilusti, aga jäi pooleli ja pärast seda on koolide IKT taristu arendamine käinud vaid kooli oma jõududega, projektidest toetust paludes.

Järgneb Digipöörde meeskonna koosolek, mida juhib õppealajuhataja Tiia. Ta räägib HMN poolt rahastuse saanud projektist, mis võimaldab osta 20 kassetti 3D printeri jaoks ning hankida juurde  NXT robootika komplekte.
Jutuks on ka PÜG kooraldatud digipöörde-teemalised hariduskonverentsid 2013 & 2014, mille esinejate nikiri on päris muljetavaldav.
Haridustehnoloog Maarja Kask & Siiri Kõrv räägivad koostööst TÜ innovatsioonikeskusega, innovatsioonisõbra staatusest ja kontumisest Margus Pedastega. Jutuks tuleb kavandatav 3D kooli modellerimine, tartlaste üleskutsel otsitakse ideid 3D printeri ja skänneri mõtestatud kasutmiseks õppetöös (mõningaid ideid oli tulnud mingi briti ja Leo poolt Tartus kui toimus innovatsioonisõprade esimene kohtumine Tartus nädala eest, järgmine toimub novembris.
Tiia räägib kavandatavast maakondlikust tehnoloogiapäevast, mis peaks toimuma veebr-märts 2015, rahastuse on saanud ka Erasmusplus projekt (vt PÜG IKT pesa veebilehte).
Eelmise õppeaasta eesmärgiks PÜGis oli nutiseadmete kasutamine, eneseanalüüsi põhjal said selle osas 3 parimat õpetajat nutiseadme enda valikul kooli poolt (vt Edulood PÜG IKT pesa kodulehelt).
Esimene neist premeeritutest, noor Maikel Mikson (not related to Tiia Mikson) on kehalise kasvatuse õpetaja räägib oma loo: ta kasutab nutiseadmeid mitte tunni huvitavaks tegemiseks, vaid mõõtmiseks, täpsuseks, mõistmiseks ja detailseks analüüsiks. Ta alustas südamelöögi sageduse mõõtmisega koormustesti ajal, siis sai isikliku nutitelefoni ja kasutas seda kiirete alade puhul õpilaste soorituse filmimiseks ja aegluubis näitamiseks-selgitamiseks. Näiteks kui õpilane võrdles enda jooksuvideot Usain Bolti liigutustega, siis tekkis hoopis teine arusaamine oma keha toimimisest. Videod lähevad kooli FB lehele, plaanis Google Mapsi kasutamine orienteerumisel (lõimimisvõimalus geograafiaga). Kasutusel on Endomondo (nii õpetajal endal kui õpilastel), näiteks Põltsamaast eemal elavad suvetöölised tegid kodus sporti ja õpetaja jälgis Endomondost,
Humanitaaride ainesektsiooni esindaja rääkis, et inglise keele õpetajad on digiseadmete kasutamisel esirinnas: PowerPoint, HotPotatoes, YouTube, Stuudiumi Tera keskkonnas ülesanded, Quizlet, BBC uudised, inglise keeles geograafia õppimine. Lisaks kasutatakse filmikatkendeid eesti keele tunnis ja kui arvutiklassi ei pääsenud löögile, tegid õpilased ise videod oma sülearvuti ja nutitelefoniga. MovieMaker tehakse selgeks informaatikatunnis 8.klassis. Ajalootunnis kasutatakse stat.ee ja teisi andmebaase.
Samuti tahvelarvuti preemiaks saanud eakam geograafiaõpetaja demostreerib, kuidas tema tundides õpilased teevad filme kodukohast (7.klass mullu, tänavu 8), fimides nii loodust kui inimtegevust (nt vanemate töökohal).
Keemia, füüsika ja informaatika õpetaja Aleks Kirpu räägib oma ambitsioonikast ideest luua virtuaalne keemialabor, aga tunnistab, et ta ei suuda ise seda ära teha, tahaks mõnele IT-firmale edasi anda selle projekti.
Inglise keele õpetaja Margit Uus räägib, kuidas ta koostab Samsung School keskkonnas ülesandeid, kogub BBC jt videosid, kogub neid Google Sites keskkonda (parema puudumisel – tundub, et DÕP järele on paljudel õpetajatel juba praegu suur vajadus).
Tiia mainib veel, et TÜ Haridusuuenduskeskus teeb õppepäeva video-CV koostamise kohta 23.okt (see on puhtalt PÜG tellimusel loodud koolitus).
Janel on juba käivitanud õpetajatele digiarengumapi koolituse, jaanuaris peaks igal õpetajal olemas olema. Eeskujuks on Viljandi Gümnaasiumis nähtud arengumapid – Janel on teinud põhja GOogle Sites abil ja selle baasil ehitab iga õpetaja enda oma valmis. Arengumapp on siis arenguvestluse asemel ja selle põhjal teeb iga õpetaja aasta lõpul eneseanalüüsi.
Enne lahkumist saan veel kingiks PÜG 3D-printerist väljastatud BitCoini – samasuguse oli saanud ka suursponsor Heldur Meerits.
Kooli Digipöörde-meeskonna materjalid on siin:
https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/maarjakask/
http://koolimaterjalid.weebly.com
https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/digipoore/syndmused/xiii-hariduskonverents

IMG_3601 IMG_3604 IMG_3605 IMG_3613 IMG_3621 IMG_3624 IMG_3626 IMG_3628 IMG_3629 IMG_3630 IMG_3634 IMG_3637 IMG_3638 IMG_3639 IMG_3641

Advertisements

Digipöörde koolikülastused: Narva Soldino G, 1.okt

Soldino gümnaasiumit annab ikka otsida elumajade vahelt, ilma Google Mapsi abita ilmselt jääksingi seiklema. Gümnaasiumis õpib üle 900 õpilase. Nõuka-aegne koolimaja näeb viisakas välja,kuigi kaasaegset kapitaalremonti pole ilmselt saanud (samas särab koolimaja kõrval paiknev lasteaed värsketes värvides ja näeb ülimoodne välja). Narvas on vist 6 või 7 gümnaasiumi ja neist kõige kuulsamad (nii väljaspool kodulnna kui kohalike seas) on muidugi Pähklimäe ja Humantiaargümnaasium. See on loonud Soldino gümnaasiumile täiendava toonuse – kool haarab kinni igast võimalusest midagi huvitavat teha ja lisavahendeid taotleda. Nii jõutigi mõne aasta eest UNESCO koolide sekka ja tänavu siis Digipöörde pilootkooliks. Stendidel ripub ka Comeniuse projekti materjale ning eiletoimunud Ploomipäeva poster (loosungiga A Nam Fioletogo). Euroopa kaardil on 11 nööpnõela kohtades, kus asuvad partnerkoolid: Lätist Hispaaniani. Ka direktorikabineti kapipealne on täis eri maade lippe.
Mind võtab vastu kooli rõõmsameelne direktor Ljubov Fomina, kes on varem töötanud aastaid linna haridusjuhina. Ametnikuleib oli aga kuivavõitu ja ta tahtis tagasi kooli, õpilastele lähemale – nii vahetaski kohad Soldino koolijuhi Larissaga, kes nüüd haridusvaldkonda juhib Narvas.
Gümnaasiumiosas on koolil 3 õppesuunda: tervisekasvatus, majandus & ettevõtlikkus ning lõimumine Euroopaga.
Meiega liitub direktorikabinetis varsti õppealajuhataja Irina, kes on Digipöörde meeskonna juht ja ilmselt vene kirjanduse õpetaja taustaga (pillub vabalt Puškini tsitaate). Digipöörde meeskonnal on täna projekti T-särgid seljas ja nad tunneb seetõttu juba kaugelt ära.

Külastame 3d klassi tundi, kus õpetaja Oksana kasutab kooli poolt hangitud odavama otsa Prestigio tahvelarvuteid (neid on koolil 25). Mõni neist ei taha hästi töötada ja wifi hakkab ka pisut tõrkuma kui terve klassitäis nutiseadmeid korraga võrku läheb. Kiiresti korraldatakse klassi kodukasutaja wifi-ruuter, mis muidugi võtab LAN-kaabli ära õpetaja arvutilt ja seega ei saa õpetaja enam näidata suurel ekraanil oma veebimaterjale. Tunni teema on “Seened”, lapsed töötavad 3-4 liikmelistel rühmades tahvelarvutitega vilunult ja õpetaja abi vajamata. Igal rühmal on mingi seene nimi, (minule lähimad on Masljata), mille kohta õpilased peavad leidma infot ja pildi. Teine ülesanne nõuab klassi määda ringi käimist ja seintel olevate QR-koodide pildistamist. Kõik sujub suurepäraselt, lapsed on tublid ja õpetaja tunni hästi ette valmistanud – ta pidi sageli tunnis nutiseadmeid kasutama.

Infojuht Aleksandr Mištšenko (ka Digipöörde tiimiliige) tutvustab mulle järgmiseks kooli arvutiklassi ja oma töötuba. Koolil oole oma serverit kohapeal juba ammu, aga isegi seda asendanud Elioni ruuterisse häkiti sisse mullu. Välisühendus on fiibriga, EENeti Havikeses jookseb nii kooli koduileht (Saša enda programmeeritud php-s), Moodle kui ka muud vajalikud teenused. Koolile annab nõu kohalik inseneribüroo, see aitab ka wifi võrgu laiendamist kavandada – seni tutvuse poolest tasuta, kusjuures. Saša on ise teinud ka arvutiklassi ja tahvelarvutite broneerimisvormi, õpetajate eneseanalüüsi veebilahenduse jpm.
Arvutiklassis paikneb korralik MicroTik ruuter, mis võimaldab võrguressursse ka kaugelt hallata. Samas on vaid osa koolimajast kaetud wifiga (parooliga kaitstud, õpilased ei saa oma seadmetega sisse) – kodukasutaja-wifi purgid, mis suurema kasutajate hulgaga kohe hätta jäävad. Kooli kodukorras on kirjas, et õpilane võib tunnis Wifit ja nutiseadmeid kasutada vaid siis kui õpetaja lubab,  Õpetajate käes on 21 sülearvutit, 10 on õpilaste kasutada. Ainekabinettides paikenvad õpetajaarvutid on enamuses vanad ja XP-ga, kokku on neid 103 ja projektoreid 27. Vaid 2 SmartBoardi, aga see on Digipöörde kontekstis positiivne – kahe SmartBoardi asemel said nad 25 Prestigio tahvelarvutit.

Matemaatikaõpetaja Tatjana Fedorova ei kuulu küll Digipöörde meeskonda, kuid on tuttav – õppis TLÜs matemaatikat kunagi. Ta on tõsine digi-aktivist, kasutab oma tundides pidevalot digivahendeid (peamiselt küll Moodle’it ja arvutiklassi, mille kasutamise osas on ta saavutanud eelisõiguse). Ta õpetab ka uue riikliku õppekavaga ilmunud uudeid valikaineid: geoinformaatika ja majandusmatemaatika.
Irina ja Tatjana näitavad mulle ette ka kooli Digipöörde-meeskonna blogi ja Google Sites keskkonda kogutud keelekümbluse õppematerjalid:
http://aekesu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=51
https://sites.google.com/site/soldinodigipoore/6a/matemaatika/summeetria-tyypid
https://docs.google.com/presentation/d/1FOko3wGP010YfzePEOgb00mhJRNKZ2sD0_S_cPMNv4Y/edit#slide=id.g3ac04b7eb_0112

Päeva lõpuks kohtume veel linnavalitsuse esindjaga – see on kultuuriosakonna juhataja asetäitja hariduse alal, Larissa Degel. Teeme koos koolijuhiga talle selgeks, et SOldino Gümnaasiumil on keeruline digipööret teha kui omavalitsus ei investeeri kogu kooli katvasse wifi-võrku lähiajal paar tuhat eurot. Ta mõistab meid, lubab asja üle järele mõelda ja pidada läbirääkimisi võimalike sponsoritega (sest linna eelarve sellist lisakoormust tänavu küll võtta ei suuda).

Direktor Ljubov soovitab mul enne Narvast ärasõitu käia ära ka kindluses – ja olen selle eest tälle tänulik, sest ma polegi varem seal käinud ja ilusa ilmaga on sealt ikka võimas vaade. IMG_3555 IMG_3560 IMG_3576 IMG_3586 IMG_3587 IMG_3588 IMG_3590 IMG_3594

Digipöörde koolikülastused: Pärnu Vanalinna PK 29.sept

Jõuan hommikuse bussiga Pärnusse alles pärast kl 10, kooli leian Google Mapsi abiga kergesti. Mind võtavad vastu kooli direktor Pille Tahker, haridustehnoloog Diana Veskimägi ja õppealajuhataja Kaire Teemägi. Kuigi koolijuht pole Digipöörde meeskonna liige, on ta väga hästi asjadega kursis ja toetab sajaprotsendiliselt.

Külastame esmalt õpetaja Tiiu 3A klassi tundi, kus õpilased kasutavad isiklikke nutiseadmeid. Täna on digipäev, iga nädal on 2-3 päeva kuulutatud digipäevaks ja siis eeldatakse, et õpilastel on kodunt nutiseadmed kaasa võetud.
Nutitundides on peaasjalikult mängitud “targaks tegevaid mänge” (QR, LearningApps), nagu neid nimetab õpetaja Tiiu. Õpetaja alustab tundi digi-vabalt (“nii nagu normaalselt tund käibki”): loeme õpikust valjult ette, alles tunni teises pooles tegeleme nutiseadmetega.

Põikame korraks sisse õpetaja Ele Jaanimägi 6b loodusõpetuse tundi. Kevadel ta veel kartis nutiseadeid, nüüd teeb ise äppe ja sai kooli poolt Samsungi tahvelarvuti, kuna on üks aktiivsemaid digi-õpetajaid. Projektorit selles kitsas klassis pole, selle asemel on TV ekraan. Õpilased lahendavad isuga õpetaja enda poolt LearningApps  abil tehtud ristsõnu.

Siis põikame veel viivuks sisse õpetaja Eve 6a kirjanduse tundi –  ka tema on Digipöörde projektitiimi liige. 23 õpilasest 19 logib Kahooti sisse oma isikliku nutisedmega, ülejäänud kirjutavad vastused paberile ja paistavad pisut õnnetud selle üle.
Kahoot-viktoriin käib raamatu “Emil & salapolitseinikud” põhjal: kes on autor, peategelane jne. Õpilased on tõsiselt hasardis ja valed vastused lipsavad mõnel kiirustades sisse.

Lõpuks oleme tagasi õpeatja Tiiu juures 3a klassis, õpilased lahednavad töölehega uurimisülesannet Google abil narkokoerte kohta: kui vastused leitud, sisestatakse need suurel puutetahvlil õpetaja arvutis olevasse töölehte. Tunni lõpul jõuavad õpilased veel teha QR koodidega ülesande: otsi asju, mis on tuleviku muuseumis (tramm, hapukurk, pastapliiats, kärbsepiits…). Kes sai valmis, võib QR koodiga avada mängu (LearningApps).

Järgmiseks on mul kavas kohtumine IT-juhi Väino Tuisu ja direktoriga, räägime kooli digitarsitust.
Linnvalitsus rendib koos tarkvaraga arvutid 3a tsükliga (hetkel käimas 3.tsükkel, mullu tuli kooli 24 refurbished PC-d, kokku on arvuteid koolis 60 tk (õpilasi ligi 500).  Välisühendus on 20Mbps Elionilt, pool kooli on kaetud uue põlvkonna Wifi-võrguga (Unify long-range n-protokolli levipunkte on praegu 6 tk ja 3tk tuleb lähiajal juurde. Tark ja kaughallatav MicroTIK switch lubab õpetajatele pakkuda eraldi kiire WLAN-i (salasõnaga, mida õpilased ei tea), keldris veel pole Wifit,  Kooli arengukavas on peatükk IKT kohta, uus arengukava valmib 2015 alguseks.  Hlijuti saadeti iri lapsevanemate listi digipöörde kohta (pehme lähenemisega: lapsevanem ise nutiseadet ostma ei pea, aga olemasoleva seadme võiks lubada lapsel kaasa võtta digipäevadel). Küsitlus näitas, et  90% õpilastest oli nutiseade juba olemas, kodu toetab ja vastuseisu pole.  Klassijuhatajad on teinud koostööd lapsevanematega, küsitlus sai tehtud eelmisel nädalal, kuigi oli avatud vaid 3 päeva, vastas rekordarv vanemaid. Lapsevanemad on rahul, et kalleid nutiseadmeid kasutatakse nüüd mõistlikult ja sünnib uus kvaliteet ja innovatsioon õppetöös. Linnavalitsus toob fiibri igasse kooli lähitulevikus, haldama hakkab linna IT osakond. Keskne kasutajate haldus toimub Google pilves alates 7.klassist, aga juba 1.klassist alates vajavad õpilased meiliaadressi Miksikese kasutamiseks. 1.klassist alates on igal lapsel oma eKooli kontod (lapsevanemad teevad konto), meili loevad õpilased tegelikult regulaarselt alates 5.klassist. FB grupid on olemas alates 5ndast klassist. Samas on kooli õpilaste wifi-võrgus FB, torrent ja Twitter kinni keeratud, plaanis on vahetunniks õpilaste võrk üldse kinni panna. Üksnes keeld ei toimi, kuna õpilased võivad oma nutiseadme andmeside kasutada – õpilasi meelitatakse vahetundidel lauamänge mänge mängima, et nad füüsiliselt liiguksid. Iga päev toimub üks mänguvahetund, kus 9 kl tegeleb 1 klassiga. Õpetajatel on seevastu 2 korda nädalas digivahentund, kus üks õpetaja demonstreerib teistele mingit äppi või teenust, mida ta on kasutama õppinud. Klassiblogid on olemas 1-4 kl, ka osadel aineõpetajateI. Intsidente nutiseadmetega pole olnud. Kooli kodukorda muudeti augustis, seni oli seal nõue, et nutividinad on silma alt ära tunni ajal (nüüd on “silma alt ära siis kui õpetaja pole palunud kasutada”). Eelmisel aastal toodi õppealajuhataja kätte pidevalt nutiseadmeid, mida õpilane oli kasutanud valel ajal – sel sügisel enam mitte. Järelikult on mõistliku kasutamise tekkides lapsed hakanud paremini reegleid järgima. Robootika ring on 4-6 kl (koolil on 7 komplekti NXT ja 3 tk EV3). Informaatika on eraldi õppeainena 7-8 kl. Digipööre on loonud õpetajate vahelise sünergia ja koostöö, ka tohutu entusiasmi ja arenduspuhangu. Augustis oli pärnakatel veel hirm, et mida me teeme digipöörde projektis (nad olid kindlad, et nad valiti pilootkooliks eksituse tõttu), septembri keskel käis tegevus juba laial rindel. Anne Kalmus (HITSA koolitaja Paikuselt) tegi augustis asjaliku sisekoolituse, teeb veel ainevaldkondade koolitusi. Miksikese e-töövihikud koguvad populaarsust paralleelselt Kahooti ja LearningAppsiga.

Järgmiseks satume koos Pärnu Postimehe ajakirjanikuga õpetajate Digivahetunni tunnistajateks: üks õpetaja demonstreerib keemiateemalist Elements 4D liitreaalsuse äppi ja kõik teised katsetavad seda oma käega.

Lõpuks osalen Digipöörde töörühma koosolekul. Väino tutvustab valmivat uue põlvkonna võrgulahendust: MicroTIK tark switch, uued wifiseadmed, WLANid eraldi õpetajatel ja õpilastel, teenused majutatud väljaspool.
Kokkuvõte lapsevanemate ja õpilaste küsitlustest (pärl vastuste seast: üks õpilane kirjutas, et “meie kool võidab riigipöörde”, mõeldes muidugi Digipööret).
Valmistumine digipöörde-teemaliseks lastevanemate koosolekuks, mis toimub järgmisel nädalal
Kogutakse ettepanekuid ülelinnaliste avatud tundide väljapakkumisteks PVPK poolt.
Tartus 5.novembril toimuva digipöörde-teemalisele konvenretsile kavandatakse PVPK õpetajate poolt lausa 3 posterettekanded.

Projekti blogi, mille päevaraamatus kajastavad PVPK õpetajad oma nutitunde http://vanalinnadigi.weebly.com/

Toimunud digivahetundide info http://mobiilnetund.blogspot.com/
IMG_3511 IMG_3513 IMG_3514 IMG_3516 IMG_3523 IMG_3524 IMG_3525 IMG_3528 IMG_3537 IMG_3542 IMG_3549

Digipöörde koolikülastused: Pelgulinna G 26.sept

Külastan Pelgulinna kooli koos Ljubljana Ülikooli informaatika doktorandi Špela Cerar’iga. Kooli uksel võtavad meid vastu IT-arendusjuht Birgy Lorenz ja direktor. Koolijuhil on seljas oranž kootud vest, mis on täpselt sama karva kui tema kooli ette pargitud uunikum-auto, lapsepõlvest tuttav RAF mikrobuss. Direktoriga me eriti pikalt ei räägi ja rohkem me teda selle päeva jooksul ei kohtu – selles koolis tunduvad digipööret eest vedavat Birgy ja seltskond aktiivseid naisõpetajaid. Birgy teeb meile koolimaja tutvustava tuuri, külastame molberteid täis kunstiklasse, õpetaja Tiina Nõgese robootikatundi. Koridoris satume peale muusikatunnile, kus lapsed istuvad ringis ja laulavad aafrika lastelaulu. Põikame sisse arvutiklassi, kus hetkel pole tundi. Seinal on õpilaste koostatud digiturvalisuse reeglistik ja mitukümmend näofotot inimestest, kelle kohta õpilased pidid digiturvalisuse tunnis oletama, kellega on tegemist. Pildi pöördel on inimese tegelik lugu. Špela näiteks peab CERT-keskuse juhti Kalev Pihli kahtlaseks tegelaseks, aga ei oska aimata Columbine’i koolitulistaja vägivaldset iseloomu tema foto järgi. Külastame veel ka hea loovuse auraga kunstiklassi, kus käsil T-särgi disain. Poiste käsitöö klassis näitab meesõpetaja endatehtud nukumaja ja fantastilist disain-jalgratast. Koridorides imetleme õpilaste taieseid (tegemist on kunstikallakuga kooliga). Kui algab vahetund, siis ummistuvad koridorid õpilastest, kellest suur osa istub seina ääres ja näpib oma nutitelefoni. Tegemist on suure kooliga, üle 900 õpilase. Birgy demonstreerib meile inglise keele õpetaja Kristi Saare loodud äppi Exam Madness, mis on tasuta allalaetav Google Play rakendustepoest. Tühjas matemaatikaklassi räägib matemaatikaõpetaja oma digi-tegevustest eumath.eu projektis ja mujalgi.
Külastame õp Grethe tundi, kus 1.klass tegeleb nutitahvlitega päris kogenult. Õpetaja tutvustab tunni algul kooli tahvelarvuti kasutamise reegleid, õpilased peavad kirjutama tabelisse oma nime ja tahvelaruvti taga oleva koodi. Tahvlitel on korralik ümbris.
Akud on tühjapoolsed, 17% peal oleva akuga aparaadi vahetab õpetaja välja enda oma vastu ja mõnele teisel toob pikenduse koos laadijaga. Wifi-võrku sisenemine käib läbi vahelehe, kus tutvustatakse PG Wifi kasutamise reegleid. Õpilased asuvad voltima paberist asju, juhised selleks on igaühel oma tahvlis.
Kooli tunniplaanis on informaatikatunnid 1-11 klassini, aga tihtilugu on informaatikatund lõpimitud mingi muu õppeainega.
Külastame veel kahte tundi, milles kasutatakse kooli tahvelarvuteid Kahoot-viktoriiniks.
Päeva lõpul osaleme kooli Digipöörde tiimi koosolekul, mis on hästi konstruktiivne ja tegus.
Ülevaade tehtust on kirjas tiimi blogis ja õpetajate loodud/leitud digimaterjalid kogutakse veebilehele http://pgalg.weebly.com
Juttu tuleb ka hiljuti tehtud lapsevanemate küsitluse tulemustest: valdav osa vanematest on nõus nutitelefoni kasutamisega, aga tahvelarvutid peaksid tulema kooli poolt ühesugused, kodused reeglid nutiseadmete kohta on paljudel.
Õpilaste küsitlusest: osa õpilastest pidas piisavaks, et õpetaja kasutab ainult oma lauaarvuti; 3% (mullu 10%) õpilastest on digiseademte kasutamise vastu õppetöös.
IMG_3426 IMG_3432 IMG_3433 IMG_3435 IMG_3441 IMG_3450 IMG_3453 IMG_3454 IMG_3464 IMG_3477 IMG_3490 IMG_3491 IMG_3499 IMG_3505 IMG_3508

Digipöörde koolikülastused: Valga Vene Gümnaasium

Kuna muud moodi on keeruline 1-2 tunniks Valga Vene Gümanasiumisse jõuda, saabun piirilinna juba eelmisel õhtul viimase rongiga. Pimedal kõrvaltänaval annan intervjuu ETV Lõuna-Eesti reporterile Ragnar Kondile, eetrisse jõuab AK-s see paar nädalat hiljem.
Jõuan kooli esimese tunni ajal ja leian üles haridustehnoloog Eva Tšepurko. VVG-s on parajasti Linuxi-pööre käsil, Eva rabab kahes ametis (lisaks haridustehnoloogile ka IT-spetsialistina), sest augustis värvatud noor IT-kutt ei tulnud toime tööga ja uut ei ole õnnestunud tema asemele leida. Kaks eelmist IT-spetsialisti läksid Soome tööle, sest Valgas on neil raske leida erialast tööd, mis võimaldaks pere üleval pidada.
Rahvusvahelise keelepäeva puhul VVG-s keelenädala üritused, sh käib igal vahetunnil aktiivselt QR koodi mäng ja kuulen ka õpilaste tehtud raadiosaadet 3.tunni algul. Igal vahetunnil kõlab kooliraadios eri keeles muusikapalasid.
Kooli rahvuslik ja sotsiaal-majanduslik taust on kirju: õpilaste seas on 15% mustlasi, palju on lahkusuliste lapsi (venekeelsetel baptistidel-nelipühilastel on suured pered). Siiski on rohkem kui pooltel lastel olemas nutitelefonid.
Koolvalmistub 95 juubeliks, samas lõpetab kevadel viimane 12.klass lja seejärel jätkatakse põhikoolina. Põhikooli nimevalik lõhestab lapsevanemaid – osad tahavad säilitada nimes “vene”, teised eelistaks eestikeelset nime nagu nt Priimetsa Kool (kooli lähedal paiknevas Priimetsas on sakslaste poolt hukatud juutide kalmistu ja õpperajad, mida kool sageli kasutab).
Kooli IT eelarve on 5200 EUR aastaks, samas on püsikulusid lepingujärgselt 5800 EUR – ei jäta ruumi digipöörde taristu arenduseks. Samas on Eva väga aktiivne lisaressursside taotlemisel igalt poolt mujalt: Nutilabor andis 5 nutitelefoni, mullu kaks iPad Mini ja 4 Samsungi, kooli arvutiklass sai Tiigrihüppe toel 24 uut arvutit koos Win7-ga. Samas ei tule kool toime Windowsi litsentside eest tasumisega, kuna ülejäänud kooli arvutites oli Win7 renditud ja Eva on sunnitud vahetama Windowsi Ubuntu vastu 1.oktoobriks. Olen saabunud külla väga keerulisel ajal, Eva plaanib töötada terve nädalavahetuse, et toime tulla.
Kodukasutaja-seadmetele rajatud Wifi katab üle poole koolimajast, välisühendus on Elionilt 20 Mbps. Õpetajate toas on 8 arvutit, neist 6 on juba Linuxiga, kaks WinXP-ga (vajalik printerkombaini haldamiseks). Varem oli koolil oma server, see suri ära ja asendati Elioni ruuteriga, nüüd on serveriruumis õpetajate puhketuba, kus täna tähistatakse kooli sekretäri 50.juubelit tordi ja kohvilauaga. Lapsevanemate jaoks oli fuajees varem üks arvuti eKooli kasutamiseks, enam mitte
Põhikoolis on kaks paralleelklassi, neist B on keelekümblusklass.
Digipööre puudutab siin tervet kooli, tänu Eva eestvedamisele on nakatatud ka projektitiimist väljapoole jäävad õpetajad, isegi pensioniealine majaohoidja-babushka olevat hankinud endale nutitelfoni ning uurinud südamepäeva puhul seintele riputatud QR-koode, kust leidis enda jaoks palju õppimisväärset.

Külastan õp. Kairi Voode 1B.klassi eesti keele rühmatundi, kus kasutatakse kooli tahvelarvuteid (3 iPadi, 4 Samsung 7”, 8 õpilast). Algul kasutab õpetaja lüngamängu puutetahvlil Ineo (Polyvision, tarkvara WizTeach – litsents aegus 3 aastaga, kallim kui SmartBoard).
Seejärel joonistavad õpilased iseseisvalt tähti eestikeelse tähestiku-äpiga oma tahvelarvuttel ja kasutavad täheladumise äppi. Muidu jagus tahvelarvuti igale õpilasele, ainult kaks tüdrukut pidad ühte jagamakahepeale. Nad läksid mingil hetkel tülli, õpetaja võttis tüli lahendamiseks poistelt ühe iPadi ja nood ei protesteerinud. Õpetaja märkis, et tüdrukud kipuvad sagedamini nutisedame jagamise puhul tülitsema kui poisid. Oleks tore kui üldse jagama ei peaks ja igaühel oleks alati enda seade kotist võtta.

Siis külastan õpetaja Svetlana Kuzmenko muusikatundi väikeklassis, kus on vaid 2 õpilast (üks neist on vahetunnist tuttav uje mustlastüdruk, kel probleeme ka vene keele oskusega). Lapsed mõistatavad hääle järgi pilli nime (äpp Teach Your Kids Musical Instruments), seejärel venekeelne Muzykalnyje Zagadki, siis leiavad lapsed ise klaveri-äpi, millel mängivad tahvlile kirjutatud viisi so-so-ra-so-so-mi-mi-le-le-mi-le-jo-jo. Lõpuks mängib poiss sama viisi õpetajalaual oleval ksülofonil (kui läheb untsu, siis palub õpetajat “nautshite menja”). Väga sümpaatne tund ja mõstestatud tehnoloogia kasutamine, õpetajal on sära silmis.

Järgmine on 6.klassi matemaatika tund õpetaja Irinaga. Kordamistunni teema on murdude liitmine, õpilased teevad paaristöös kooli tahvelarvuteid kasutades harjutusi QR koodidega, mis on tahvlile riputatud ja ka ümbrikuga õpilastele jagatud. Osad eelistavad teha harjutust individuaalselt, isikliku nutitelefoniga. Õpilased peavad QR koodist lugema välja paar sõna, siis panema kaheksa QR koodi õigesse järjekorda, et moodustuks korrektne lause: reegel samanimeliste murdude liitmise kohta. Nutikas harjutus, pole sellist varem näinud.

Järgneb 9.klassi bioloogia tund õpetaja Oksanaga, kes on tegelikult koolipsühholoog, õpetab vaid bioloogiat 9ndas.
Õpilased osalevad aktiivselt valikvastustega testis Promethean clickeritega ActiveInspire
Õpetaja tänab õpilast, pöördudes tema poole “gospodin Botshkarjov” – see pidavat tema igapäevane viiaskus kõigi vastu olema. Eesti koolis mõjuks see sarkasmina.
Osa küsimusi on varemõpitud osa kohta, osa on tulevate teemade kohta (viimaste puhul on kohe ka õpilaste vastused rohkem hajunud). Üks küsimus on varbalülide arvu kohta, õpetaja lubab spikerdada oma varbaid lugedes ja illustreerib pärast õiget vastust luukere-Roberti peal. Miskipärast pidi see luukere olema hoopis naissoost, Eva lubab pärast selgitada, aga see unub ära. Kui õpetaja tahab lõpuks klassi tulemuste koondtabelit vaadata, läheb Eva abi vaja, aga tal tekib mingi näpukas ja tulemused kaovad ära. Tehnoloogiaga ikka juhtub asju.

Koosolek DP projektirühmaga kujuneb lühikeseks, sest peame arvutitega varustatud võõrkeeleklassi vabastama järgmise tunni alguseks. Arutame läbi edasised tegevused, s.h. Narva koolikülastuse.

Kohtumisel direktoriga tuelb jutuks eelkõige Wifi-võrgu uuendus, mis on digipöörde pudelikaelaks. : Ta on valmis ohverdama 1000 EUR kasvõi juubelipeo eelarvest, on igati toetav ja vaimustuses Eva tegemistest. Seni ta töötanud õppealajuhatajana samas koolis, võitis augustis konkursi direktori ametikohale, temaga konkureerinud algklasside õppealajuhatajast sai kooli õppealajuhataja. Kuidagi sõbralikud on nad siin koolis kõik omavahel, väga meeldiv atmosfäär paistab kõrvaltvaatajale.

Vahetunnil näen õpilasi tegemas kooli juubeliks filmi, mille peaosas on öökullikostüümis poiss. Igas suuruses kooli maskoti – öökulli – kujusid on täis ka koolijuhi kapipealne, iga lõpuklassi pidi koolile ühe sellise kinkima. Kodus istumisest tüdinud eelmine koolidirektor on külla tulnud, tema näitab mulle uhkusega ka ühte maali koolimajast koos kelmika pilguga öökulliga – kooli vilistalsest tüdruku lõputöö Valka kunstikoolist. Huvitegevus siin riigipiirist ei hooli.

Roobotikaringi on tulnud tosin mudilast, neil on alles teine kohtumine Lega Wedo-ga ja praegu tehakse vaid mittenutikaid kujusid – kodus Legoga mänginud poistel on selge eduseis, neil tekib üks ulmeline lahendus teise järel, aga tüdrukud on hädas. Robootikaring on tugev ka Valga eestikeelses koolis, aga nutilabor on ainult siin venekeelses – seetõttu tuleb siia peale tunde mobiile programmeerima ka eesti õpilasi kesklinnast.

Pärast tunde haridustehnoloogi kabinetti piiravad õpilased kallistavad Evat, toovad kaarte ja joonistusi, siis küsivad justkui vastutasuks iPadi mängimiseks. Eval on ranged reeglid: kahtesid ja märkuseid ei tohi sel päeval olla, vanema nõusolek peab olema, teisele ei tohi edasi anda. kasutad vaid olemasolevaid äppe. Huvitav on see, et mitu poissi mängivad lõpuks mingit matemaatika-mängu, kuigi võiksid teha iPadiga mida iganes.

VVG digipöörde tegevused leiab veebilehelt ja blogist: http://vvgdigipoore.weebly.com/mis-tehtud

IMG_3362 IMG_3365 IMG_3367 IMG_3372 IMG_3381 IMG_3384 IMG_3388 IMG_3392 IMG_3397 IMG_3400 IMG_3403 IMG_3406 IMG_3408 IMG_3411 IMG_3418 IMG_3422

Digipöörde koolikülastused: Türi PK 22.sept

Türi on üks kahest Samsungi Digipöörde pilootkoolist, kuhu otsustasin sõita oma autoga – kella 16-ks pidin jõudma tagasi ülikooli. Kodunt Türile sõiduks kulus aega minutipealt 1 t 36 min nagu Google Maps oli ennustanud. No kust see Google seda teab? Ühtegi viita Türi linna peatänavalt põhikooli suunas teed juhatamas ei näinud, aga Google Maps aitas mind kohale.
Nõuka-aegse tüüp-projektiga maja nägi üsna kulunud välja – aga lubatud uude majja kolimise eel polegi mõistlik vana maja kõpitsemisse liigselt investeerida. Türi koolireform on mulle algusest peale arusaamatuks jäänud, kahest toimivast 1-12 klassidega koolist tehti alarahvastatud “puhas” gümnaasium ja õmblustest rebenev põhikool ilma mingi lootuse või taotluseta riigigümnaasiumi rajada. Aga eks see kuulub vist kohaliku poliitika veidruste juurde ja ma ma ise olen neid mänge Kuusalu vallavolikogu kolmes koosseisus osaledes ka lähedalt näinud.
Saabusin kooli teisel vahetunnil, koridorid kajasid õpilaste elrõõmsast melust. Haridustehnoloog Laine leidsin õpetajate toast, mille kõrvalruumis on temal ja IT-spetsialisti Janekil jagatud kabinet – strateegiliselt suurepärases kohas.
Esimese tunni veetsin direktori Ervin Jürisooga, kellel käimas alles esimene töökuu Türi Põhikoolis. Samas on tegu kogenud haridusjuhiga: ta on olnud koolijuhiks Suure-Jaani Gümnaasiumis ja Albu koolis, viimased viis aastat töötanud haridusnõunikuna Harku vallas. Direktor tunnistas kohe, et ega ta ise pole ise eriline arvutihuviline, aga peab digipööret oluliseks ja toetab igati. Kui võtsin jutuks Samsungi Digipööre projekti jaoks kriitilise wifi-võrgu kaasjastamise, siis pidas koolijuht võimalikuks wifisse investeerida veel tänavu – väga positiivne! Koolil olevat perspektiiv maja kapitaalremondiks ja sellega seoses kaasaegse IT-taristu väljaehitamiseks. Samas pole veel olemas konkreetset poliitilist otsust vallavolikogus, millisesse majja ja millal hakatakse uut Türi Põhikooli ehitama. Direktor Ervin oli juba esimese kuuga saanud põhjaliku ettekujutuse TPK õpetajaskonnast, mida iseloomustab ka teistele Eesti koolidele iseloomulik pilt õpetajate vanuselise, soolise ja algatuvõime osas. Matemaatika ja keeleõpetajad töötavad ülekoormusega, mõneski teises aines ei saa õpetaja normkoormust kätte.

Järgmiseks vestluseks tuli direktori kabinetti IT-spetsialist Janek, kes on TPK-s töötanud 3 aastat poole kohaga. Lisaks vastutab ta ka valla raamatukogude, Retla PK ja Laupa PK aruvtite eest, kuid veedab siiski suurema osa nädalast Türi PK-s. Janekil oli just valmis saamas uus MS Windowsi rendileping, mis sööb senisest suurema osa kooli IT-eelarvest (sama mure nagu Kongutaski). Pooled kooli arvutitöökohtadest on Windowsi terminalid, aga plaanis 100% PC-de peale üle minna. Digipöörde kontekstis ei ole see küll kõige olulisem investeering, aga ei saa ju suurelt osalt õpetajatelt ära võtta seda ainsat IT-töövahendit, mida nad üldse on valmis/harjunud täna kasutama.  Õpetajatest kolmandikul on sülearvutid, pea kõik need pärinevad Tiigrihüppe hankest 2007 a., Vaid üksikud õpetajad on aegalseks jäänud sülearvutitest tüdinenud ja toovad isikliku laptopi kooli kaasa. TPK-s on katsetamiseks ostetud paar Android tahvelarvutit, aga õpilastega proovimiseks oleks ikka klassikpmplekti jagu neid vaja. Interneti välisühendus on Elioni pakutav 20 Mb, 7 Wifi purki ei kata traadita võrguga tervet koolimaja ja klassitäie nutiseadmete võrkumineku puhul ei pruugi need eelmise põlvkonna kodukasutaja jaoks loodud võrguseadmed toime tulla.

Vahetunnil proovin suhelda õpetajate tuppa kogunenud pedagoogidega, kelle seas pole ühtegi Digipöörde-meeskonnast tuttavat nägu. Mind huvitabki just digi-tiimist väljapoole jäänud õpside arusaam asjast. Põhitakistuseks digipöörde teel olevalt õpetajate arvates ajapuudus ja vahendite nappus. Peetakse oluliseks, et riiklikul tasandil pakutaks koolidele ühtsed digivahendid ja e-õpikud. Kui tuleb juttu digiõppevara loomise usaldamisest õpilaste hooleks, on osa õpetajatest teravalt selle vastu, sest õpilased polevat selleks suutelised. Tundub, et mitte kõik TPK õpetajad ei suhtu digipöördesse nii positiivselt kui Laine ümber koondunud meeskonnaliikmed.

Pärast tunnikella liigun edasi õppealajuhataja Ülle kabinetti. Ta on enne õppealajuhataja postile asumist olnud aastaid samas koolis huvijuht ja klassiõpetaja, kõige rohkem meeldis talle algklassilastega töötamine digivahenditega. Ta küll enam tunde ei anna ise, aga andis idee lisaks tavalistele ainenädalatele veel ka Diginädala korraldamiseks tänavu 13-16.okt. Et Digipööre laieneks väljapoole projektis osalevat 6-liikmelist meeskonda, korraldab ta 30.okt väljasõit kogu kollektiivile Samsungi Akadeemiasse Mektorys. Kavandamisel on ka külalskäik Põltsamaale, Digipöörde partnerkooli. Vestluse käigus sünnib Üllel mitu uut ideed, neist kõige rohkem tundub talle meeldivat loovtööde teostamine ja esitlemine digivahenditega, mis kindlasti juba sel õppeaastal ette võetakse. Ülle räägib pisut ka IT-rakendustest kooli juhtimise ja halduse poolel: õpetajate töökavad laekuvad oma serverile, kasutusel on Google digikalender. Laine viib läbi õpetajate sisekoolitust digivahendite ja metoodika kohta. Paljudes klassides on aktiivselt kasutusel klassiblogid (vt http://www.tyripk.ee/index.php/ajaveeb).

9.klassi emakeele tund (õp. Aili), teemal “Minu veebivahendid ja äpid”
Aili kannab Digipöörde särki, hiljem näen seda särki ka teiste tiimiliikmete seljas ja teeme isegi ühispildi direktori kabinetis.
Õpilased tulevad klassi ette ja räägivad äppidest, mida nad kasutavad:
– Youtube, tekib IPR diskussioon
– Messenger
– Shazam
– 9GAG
– SportsDirect
– Twitter: tüdruk jälgib üle 2000 konto

Päeva lõpuks osalen Digipöörde meeskonna koosolekul direktori kabinetis

TPK digipöörde materjalid leiab siit: http://tpkdigipoore.weebly.com
IMG_3313 IMG_3314

Digipöörde koolikülastused: Kuressaare G 23.sept

Kuressaare Gümnaasiumi külastamiseks tuleb mul eelmisel õhtul Saaremaale sõita ja ämma juures ööbida, aga tänu sellele olen juba peale kl 8 hommikul platsis direktori kabinetis. Direktor Toomasega istume kohvilauas, kus üle laua vaatab suur mängulammas. Vestlema kutsustakse ka IT-juht Arvi, jutuks tuleb kooli IKT taristu. Wifi katab suure osa koolist, kuid ei pea vastu masskasutusele. Interneit välisühenduse pakkuja on EENet, kiirus on suhteliselt tagasihoidlik – samas on laiendamisvõimalus olemas. Koolijuht Toomas arvab, et peamiseks takistuseks digipöörde teel on õpetajate vähene valmisolek digitehnoloogiat süstemaatiliselt kasutada. Õppealajuhataja Maidu teeb mulle ekskursiooni koolimajas. Külastame füüsikalaborit, kus on näha ka robootikakomplektid ja õpilaste poolt konkursi jaoks tehtud iseliikuv nuti-ostukäru, seismajäänud CNC-pink jpm. Põikame sisse raamatukogusse (kaks tüdrukut kasutavad seal kooli wifit oma nutitelefonidega) ja kodunduse klassi, kus õpetaja Raili käe all on tüdrukutel valmimas hästilõhnav lõunasöök, laudki juba kaetud. Ka kodunduse klassis on digivahedeid, nt arvuti juhitav tikkimismasin. Näen põgusalt hiina keele tundi ja surun kätt noorukesel hiinlannast õpetajal, kelle inglise keel on aktsendivaba.
Vahetunnil näen jukude (ehk siis “rebaste”) ristimise tseremooniat, mille puhuks kõik kümnendikud on rõivastunud teatud etteantud muusikalise subkultuuri kaanonite kohaselt: emod, metallistid, rahvamuusikud, hiphopparid jne. Kõik on korraldatud sujuvalt ja mõnitamist pole näha.
Külastan õpetaja Olle Araki füüsikatundi 10.klassis, kus seekord üks õpilastest õpetajarolli on endale võtnud. Ta viib õppetööd läbi endaprogrammeeritud äpi baasil, mida siis klassikaaslased minu poolt kaasavõetud Samsungi tahvelarvutite peale installivad ja seal esitatud küsimustele vastuseid otsivad. Olle juhendab nii robootika- kui nutilabori ringe ja õpetab lastele programmeerimist peale tunde.
Järgmiseks külastan õpetaja Madli-Maria Naulaineni 1.kl arvutitundi, kus vaid mõne nädala koolis käinud lapsed avavad Google Drives paikneva esitluse, leiavad sellest esitlusest klaviatuurimängu veebilingid ja tulevad kenasti toime klaviatuurilt märkide leidmisega. Hiire kasutamine nõuab nii mõneltki pingutust – tegemist on ikkagi tap-swipe-pinch ajastu lastega.
Vahetunnil külastan IT—spetisalistide tuba, nad tutuvsutavad mulle omaloodud infosüsteeme (kooli koduleht, ainekaartide ja enesehinnangute veebilahendus). Avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteemid neile ei istu, eelistavad ise programmeerida just sellise lahednuse, nagu nende koolile tarvis on.
6. llass ajaloo tunnis teevad õpilased õpetaja Madli-Maria juhendamisel ajatelge MyHistro abil Samsungi tahvelarvutitel. Kui kooli wifi (mis taas kodukasutaja seadmetele rajatud) ei pea suurele kasutamiskoormusele vastu ja lihtsalt hangub tükiks ajaks, paneb üks poistest oma telefoni pealt hotspoti püsti ja tüdrukut lunivad: Riki anna mulle ka wifit!
Lõpuks toimub veel huvitav kohtumine kooli ujula juhiga, kes otsib IT-partnerit, et teha teoks oma idee ujumismütsi sisse paigaldatud. RFID kasutamiseks ujumise seirel analoogselt Endomondoga, mille aktiivne kasutaja ta on.

IMG_3315 IMG_3316 IMG_3317 IMG_3320 IMG_3321 IMG_3324 IMG_3327 IMG_3329 IMG_3341 IMG_3344 IMG_3345 IMG_3347 IMG_3348 IMG_3350 IMG_3353