Tag Archives: Põltsamaa

Digipöörde koolikülastused: Põltsamaa ÜG, 6.okt

Sõidan Põltsamaale oma autoga ja ringiga Tallinna kaudu, et võtta peale kaks ajakirjanikku: Teele Tammeorg EPL-ist ja Inga Raitar Inseneeriast. Teele osutub küll viimasel hetkel mittesõitjaks, kuna on haigeks jäänud. Ingale jõuan aga juba enne Põltsamaale jõudmist teha põhjaliku ajaloolise ülevaate Eesti koolide arvuiasjandusest – alustades Nõo kooliarvutist (1964), mida ka Inga ise kooliajal on käinud programmeerimas.
PÜG-s võtab meid vastu energiline õppealajuhataja Tiia Mikson, kes teeb ka esimese kiire maja-tuuri: kahes koridoris seinal rippuv siseTV näitab õpilaste eelmise nädala projektiesitlusi, ühe TV juures on näha ka uusimat sorti Wifi-seade. Meiega liitunud IT-juht Janel kirjeldab käimasolevat Wifi-uuendusprojekti, mille tulemusel terve kool saab varsti kiire traadita võrguühenduse. Lisaks on linnavalitsuselt õnnestunud (tänu Digipöörde projektlle) saada rahastus 10 000 EUR fiibri vedamiseks gümnaasiumi majja – hetkel jõuab nett siia paarisaja meetri kaugusel paiknevast algklasside majast raadiolingiga, mis on väga kehva. Tiia räägib koostööst kohaliku SOS lastekülaga, tänu millele ka tekkis kontakt Samsungiga ja saadi neilt esimene 32 000 EUR maksnud nutiklass. Õppealajuhataja tutuvstab ka hiljuti käivitunud kahte eelkutseõppe suunda (IT ja ärijuhtimine) ning ambitsioonikaid plaane saada Kesk-Eesti innovatsioonikesuseks. Koolimaja näeb välja uus, värskelt remonditud ja kena. Fuajees on MicroLinki puute-ekraaniga infokiosk, mille kaudu on õpilastel ja vanematel võimalik vaadata nii tunniplaani kui Stuudiumi (eKooli pealt koliti ümber mullu ja ollakse rahul).
Enne vahetunni-kella jõuame külastada inglise keele tundi, mis toimub nutiklassis. Matemaatika ja inglise keele õpetaja Margit Uus (kes on praegu TÜ magistriõppes) kasutab oskuslikult Samsung School lahendust, nii esitluse saatmiseks õpilaste tahvelarvutitesse kui ka enesekontrollitesti sooritamiseks. Vahetunnil vaatame üle kooli serveriruumi, mis on ilma jahutuseta ja kus istuvad tegelikult nii IT-juht Janel (Tartu KHK ja TÜ ATI matemaatika baka haridusega) kui ka IT-spetsialist Mart (keda me sel päeval ei näegi). Janel näitab korralikku videovalvesüsteemi, mis katab nii WC-d kui klassiruumid, siin polevat õpilased ega vanemad selle vastu protestinud ja paar mööblilõhkumist on juba õnnestunud selle abil tõendada. Janeli toas on kapi otsas ka Lego NXT komplekte oma 6-8 tk, nende abil on Põltsamaa õpilased jõudnud Robotexil finaali. Piilume sisse Janeli toa kõrval asuvasse arvutiklassi, kus on mullu ostetud 30 ühesugust PC-d (Win7 on renditud, paari aasta pärast paneb hinnatõus tõsiselt mõtlema alternatiivide peale). Arvutiklassis on Qomo suur interaktiivne tahvel, selliseid on koolis veel üks või paar. Hinna suurusjärk sama kui SmartBoardil, aga kasutajatugi on nutune – vaata ise, kuidas hakkama saad. Arvutiklassis on ka PÜG uhkus: 3D-printer, mis saadi puhtalt annetustega. Kooli vilistlane Heldur Meerits lubas topeldada summa, mille kool ise kokku suudab korjata ja pidas oma lubadust. Nii saadi korjanduse tulemusena lisaks 3D-printerile (sama mudel kui TÜ Innovatsioonikeskuses, vaid 1 peaga 3 asemel).veel ka 3D skänner ja muud. Koolis serverit pole, koduleht on tellitud mingi firma poolt (s.h. mingid PHP-rakendused küstiluste jm jaoks), istub Havikeses.

Järgmiseks külastame bioloogia tundi nutiklassis, kus õpetaja X kasutab koolimaja ümbruses kasvataelt eri liiki puudelt korjatud samblikke. Õpilased saavad väljatrükitud töölehe, millile peavad kirjutama uurimisprobleemi ja hüpoteesi, seejärel proovima seda hüpoteesi tõestada TÜ loodud sambliku-äpi abil. Me ei jää tunni lõpuni, kuna meie küsimused hakkavad tundi segama. Irdume Ingaga õpetajate töötuppa, kus ta intervjueerib. Vana kooli ajakirjanik eelistab pastakat ja paberit nii arvutile kui diktofonile. Vahetunnil juhatab Janle meid kooli sööklasse, kus kohtan ka Siiri Kõrva, kes siin kunstiõpetajana töötab ja ka Digipöördesse kaasatud on (kuigi mitte tiimiliikmena).

Järgmise pooltunni veedame direktori kabinetis, saame ülevaate koolis käimasolevatest IKT taristu arendustest (Wifi, fiiber). Arutame seda, mis Digipöörde projekti lõpuks tuleb PÜGi meeskonnal “lauale panna” – vaja oleks tegelda lapsevanematega, digiturvalisuse reeglitega, esialgses projektis kavandatud tegevustega, tehtu esitlemise kavandamisega. Direktor kurdab riigi toe nappuse üle (õpetajate sülearvutite projekt algas ilusti, aga jäi pooleli ja pärast seda on koolide IKT taristu arendamine käinud vaid kooli oma jõududega, projektidest toetust paludes.

Järgneb Digipöörde meeskonna koosolek, mida juhib õppealajuhataja Tiia. Ta räägib HMN poolt rahastuse saanud projektist, mis võimaldab osta 20 kassetti 3D printeri jaoks ning hankida juurde  NXT robootika komplekte.
Jutuks on ka PÜG kooraldatud digipöörde-teemalised hariduskonverentsid 2013 & 2014, mille esinejate nikiri on päris muljetavaldav.
Haridustehnoloog Maarja Kask & Siiri Kõrv räägivad koostööst TÜ innovatsioonikeskusega, innovatsioonisõbra staatusest ja kontumisest Margus Pedastega. Jutuks tuleb kavandatav 3D kooli modellerimine, tartlaste üleskutsel otsitakse ideid 3D printeri ja skänneri mõtestatud kasutmiseks õppetöös (mõningaid ideid oli tulnud mingi briti ja Leo poolt Tartus kui toimus innovatsioonisõprade esimene kohtumine Tartus nädala eest, järgmine toimub novembris.
Tiia räägib kavandatavast maakondlikust tehnoloogiapäevast, mis peaks toimuma veebr-märts 2015, rahastuse on saanud ka Erasmusplus projekt (vt PÜG IKT pesa veebilehte).
Eelmise õppeaasta eesmärgiks PÜGis oli nutiseadmete kasutamine, eneseanalüüsi põhjal said selle osas 3 parimat õpetajat nutiseadme enda valikul kooli poolt (vt Edulood PÜG IKT pesa kodulehelt).
Esimene neist premeeritutest, noor Maikel Mikson (not related to Tiia Mikson) on kehalise kasvatuse õpetaja räägib oma loo: ta kasutab nutiseadmeid mitte tunni huvitavaks tegemiseks, vaid mõõtmiseks, täpsuseks, mõistmiseks ja detailseks analüüsiks. Ta alustas südamelöögi sageduse mõõtmisega koormustesti ajal, siis sai isikliku nutitelefoni ja kasutas seda kiirete alade puhul õpilaste soorituse filmimiseks ja aegluubis näitamiseks-selgitamiseks. Näiteks kui õpilane võrdles enda jooksuvideot Usain Bolti liigutustega, siis tekkis hoopis teine arusaamine oma keha toimimisest. Videod lähevad kooli FB lehele, plaanis Google Mapsi kasutamine orienteerumisel (lõimimisvõimalus geograafiaga). Kasutusel on Endomondo (nii õpetajal endal kui õpilastel), näiteks Põltsamaast eemal elavad suvetöölised tegid kodus sporti ja õpetaja jälgis Endomondost,
Humanitaaride ainesektsiooni esindaja rääkis, et inglise keele õpetajad on digiseadmete kasutamisel esirinnas: PowerPoint, HotPotatoes, YouTube, Stuudiumi Tera keskkonnas ülesanded, Quizlet, BBC uudised, inglise keeles geograafia õppimine. Lisaks kasutatakse filmikatkendeid eesti keele tunnis ja kui arvutiklassi ei pääsenud löögile, tegid õpilased ise videod oma sülearvuti ja nutitelefoniga. MovieMaker tehakse selgeks informaatikatunnis 8.klassis. Ajalootunnis kasutatakse stat.ee ja teisi andmebaase.
Samuti tahvelarvuti preemiaks saanud eakam geograafiaõpetaja demostreerib, kuidas tema tundides õpilased teevad filme kodukohast (7.klass mullu, tänavu 8), fimides nii loodust kui inimtegevust (nt vanemate töökohal).
Keemia, füüsika ja informaatika õpetaja Aleks Kirpu räägib oma ambitsioonikast ideest luua virtuaalne keemialabor, aga tunnistab, et ta ei suuda ise seda ära teha, tahaks mõnele IT-firmale edasi anda selle projekti.
Inglise keele õpetaja Margit Uus räägib, kuidas ta koostab Samsung School keskkonnas ülesandeid, kogub BBC jt videosid, kogub neid Google Sites keskkonda (parema puudumisel – tundub, et DÕP järele on paljudel õpetajatel juba praegu suur vajadus).
Tiia mainib veel, et TÜ Haridusuuenduskeskus teeb õppepäeva video-CV koostamise kohta 23.okt (see on puhtalt PÜG tellimusel loodud koolitus).
Janel on juba käivitanud õpetajatele digiarengumapi koolituse, jaanuaris peaks igal õpetajal olemas olema. Eeskujuks on Viljandi Gümnaasiumis nähtud arengumapid – Janel on teinud põhja GOogle Sites abil ja selle baasil ehitab iga õpetaja enda oma valmis. Arengumapp on siis arenguvestluse asemel ja selle põhjal teeb iga õpetaja aasta lõpul eneseanalüüsi.
Enne lahkumist saan veel kingiks PÜG 3D-printerist väljastatud BitCoini – samasuguse oli saanud ka suursponsor Heldur Meerits.
Kooli Digipöörde-meeskonna materjalid on siin:
https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/maarjakask/
http://koolimaterjalid.weebly.com
https://sites.google.com/a/poltsamaa.edu.ee/digipoore/syndmused/xiii-hariduskonverents

IMG_3601 IMG_3604 IMG_3605 IMG_3613 IMG_3621 IMG_3624 IMG_3626 IMG_3628 IMG_3629 IMG_3630 IMG_3634 IMG_3637 IMG_3638 IMG_3639 IMG_3641