Kuna muud moodi on keeruline 1-2 tunniks Valga Vene Gümanasiumisse jõuda, saabun piirilinna juba eelmisel õhtul viimase rongiga. Pimedal kõrvaltänaval annan intervjuu ETV Lõuna-Eesti reporterile Ragnar Kondile, eetrisse jõuab AK-s see paar nädalat hiljem.
Jõuan kooli esimese tunni ajal ja leian üles haridustehnoloog Eva Tšepurko. VVG-s on parajasti Linuxi-pööre käsil, Eva rabab kahes ametis (lisaks haridustehnoloogile ka IT-spetsialistina), sest augustis värvatud noor IT-kutt ei tulnud toime tööga ja uut ei ole õnnestunud tema asemele leida. Kaks eelmist IT-spetsialisti läksid Soome tööle, sest Valgas on neil raske leida erialast tööd, mis võimaldaks pere üleval pidada.
Rahvusvahelise keelepäeva puhul VVG-s keelenädala üritused, sh käib igal vahetunnil aktiivselt QR koodi mäng ja kuulen ka õpilaste tehtud raadiosaadet 3.tunni algul. Igal vahetunnil kõlab kooliraadios eri keeles muusikapalasid.
Kooli rahvuslik ja sotsiaal-majanduslik taust on kirju: õpilaste seas on 15% mustlasi, palju on lahkusuliste lapsi (venekeelsetel baptistidel-nelipühilastel on suured pered). Siiski on rohkem kui pooltel lastel olemas nutitelefonid.
Koolvalmistub 95 juubeliks, samas lõpetab kevadel viimane 12.klass lja seejärel jätkatakse põhikoolina. Põhikooli nimevalik lõhestab lapsevanemaid – osad tahavad säilitada nimes “vene”, teised eelistaks eestikeelset nime nagu nt Priimetsa Kool (kooli lähedal paiknevas Priimetsas on sakslaste poolt hukatud juutide kalmistu ja õpperajad, mida kool sageli kasutab).
Kooli IT eelarve on 5200 EUR aastaks, samas on püsikulusid lepingujärgselt 5800 EUR – ei jäta ruumi digipöörde taristu arenduseks. Samas on Eva väga aktiivne lisaressursside taotlemisel igalt poolt mujalt: Nutilabor andis 5 nutitelefoni, mullu kaks iPad Mini ja 4 Samsungi, kooli arvutiklass sai Tiigrihüppe toel 24 uut arvutit koos Win7-ga. Samas ei tule kool toime Windowsi litsentside eest tasumisega, kuna ülejäänud kooli arvutites oli Win7 renditud ja Eva on sunnitud vahetama Windowsi Ubuntu vastu 1.oktoobriks. Olen saabunud külla väga keerulisel ajal, Eva plaanib töötada terve nädalavahetuse, et toime tulla.
Kodukasutaja-seadmetele rajatud Wifi katab üle poole koolimajast, välisühendus on Elionilt 20 Mbps. Õpetajate toas on 8 arvutit, neist 6 on juba Linuxiga, kaks WinXP-ga (vajalik printerkombaini haldamiseks). Varem oli koolil oma server, see suri ära ja asendati Elioni ruuteriga, nüüd on serveriruumis õpetajate puhketuba, kus täna tähistatakse kooli sekretäri 50.juubelit tordi ja kohvilauaga. Lapsevanemate jaoks oli fuajees varem üks arvuti eKooli kasutamiseks, enam mitte
Põhikoolis on kaks paralleelklassi, neist B on keelekümblusklass.
Digipööre puudutab siin tervet kooli, tänu Eva eestvedamisele on nakatatud ka projektitiimist väljapoole jäävad õpetajad, isegi pensioniealine majaohoidja-babushka olevat hankinud endale nutitelfoni ning uurinud südamepäeva puhul seintele riputatud QR-koode, kust leidis enda jaoks palju õppimisväärset.
Külastan õp. Kairi Voode 1B.klassi eesti keele rühmatundi, kus kasutatakse kooli tahvelarvuteid (3 iPadi, 4 Samsung 7”, 8 õpilast). Algul kasutab õpetaja lüngamängu puutetahvlil Ineo (Polyvision, tarkvara WizTeach – litsents aegus 3 aastaga, kallim kui SmartBoard).
Seejärel joonistavad õpilased iseseisvalt tähti eestikeelse tähestiku-äpiga oma tahvelarvuttel ja kasutavad täheladumise äppi. Muidu jagus tahvelarvuti igale õpilasele, ainult kaks tüdrukut pidad ühte jagamakahepeale. Nad läksid mingil hetkel tülli, õpetaja võttis tüli lahendamiseks poistelt ühe iPadi ja nood ei protesteerinud. Õpetaja märkis, et tüdrukud kipuvad sagedamini nutisedame jagamise puhul tülitsema kui poisid. Oleks tore kui üldse jagama ei peaks ja igaühel oleks alati enda seade kotist võtta.
Siis külastan õpetaja Svetlana Kuzmenko muusikatundi väikeklassis, kus on vaid 2 õpilast (üks neist on vahetunnist tuttav uje mustlastüdruk, kel probleeme ka vene keele oskusega). Lapsed mõistatavad hääle järgi pilli nime (äpp Teach Your Kids Musical Instruments), seejärel venekeelne Muzykalnyje Zagadki, siis leiavad lapsed ise klaveri-äpi, millel mängivad tahvlile kirjutatud viisi so-so-ra-so-so-mi-mi-le-le-mi-le-jo-jo. Lõpuks mängib poiss sama viisi õpetajalaual oleval ksülofonil (kui läheb untsu, siis palub õpetajat “nautshite menja”). Väga sümpaatne tund ja mõstestatud tehnoloogia kasutamine, õpetajal on sära silmis.
Järgmine on 6.klassi matemaatika tund õpetaja Irinaga. Kordamistunni teema on murdude liitmine, õpilased teevad paaristöös kooli tahvelarvuteid kasutades harjutusi QR koodidega, mis on tahvlile riputatud ja ka ümbrikuga õpilastele jagatud. Osad eelistavad teha harjutust individuaalselt, isikliku nutitelefoniga. Õpilased peavad QR koodist lugema välja paar sõna, siis panema kaheksa QR koodi õigesse järjekorda, et moodustuks korrektne lause: reegel samanimeliste murdude liitmise kohta. Nutikas harjutus, pole sellist varem näinud.
Järgneb 9.klassi bioloogia tund õpetaja Oksanaga, kes on tegelikult koolipsühholoog, õpetab vaid bioloogiat 9ndas.
Õpilased osalevad aktiivselt valikvastustega testis Promethean clickeritega ActiveInspire
Õpetaja tänab õpilast, pöördudes tema poole “gospodin Botshkarjov” – see pidavat tema igapäevane viiaskus kõigi vastu olema. Eesti koolis mõjuks see sarkasmina.
Osa küsimusi on varemõpitud osa kohta, osa on tulevate teemade kohta (viimaste puhul on kohe ka õpilaste vastused rohkem hajunud). Üks küsimus on varbalülide arvu kohta, õpetaja lubab spikerdada oma varbaid lugedes ja illustreerib pärast õiget vastust luukere-Roberti peal. Miskipärast pidi see luukere olema hoopis naissoost, Eva lubab pärast selgitada, aga see unub ära. Kui õpetaja tahab lõpuks klassi tulemuste koondtabelit vaadata, läheb Eva abi vaja, aga tal tekib mingi näpukas ja tulemused kaovad ära. Tehnoloogiaga ikka juhtub asju.
Koosolek DP projektirühmaga kujuneb lühikeseks, sest peame arvutitega varustatud võõrkeeleklassi vabastama järgmise tunni alguseks. Arutame läbi edasised tegevused, s.h. Narva koolikülastuse.
Kohtumisel direktoriga tuelb jutuks eelkõige Wifi-võrgu uuendus, mis on digipöörde pudelikaelaks. : Ta on valmis ohverdama 1000 EUR kasvõi juubelipeo eelarvest, on igati toetav ja vaimustuses Eva tegemistest. Seni ta töötanud õppealajuhatajana samas koolis, võitis augustis konkursi direktori ametikohale, temaga konkureerinud algklasside õppealajuhatajast sai kooli õppealajuhataja. Kuidagi sõbralikud on nad siin koolis kõik omavahel, väga meeldiv atmosfäär paistab kõrvaltvaatajale.
Vahetunnil näen õpilasi tegemas kooli juubeliks filmi, mille peaosas on öökullikostüümis poiss. Igas suuruses kooli maskoti – öökulli – kujusid on täis ka koolijuhi kapipealne, iga lõpuklassi pidi koolile ühe sellise kinkima. Kodus istumisest tüdinud eelmine koolidirektor on külla tulnud, tema näitab mulle uhkusega ka ühte maali koolimajast koos kelmika pilguga öökulliga – kooli vilistalsest tüdruku lõputöö Valka kunstikoolist. Huvitegevus siin riigipiirist ei hooli.
Roobotikaringi on tulnud tosin mudilast, neil on alles teine kohtumine Lega Wedo-ga ja praegu tehakse vaid mittenutikaid kujusid – kodus Legoga mänginud poistel on selge eduseis, neil tekib üks ulmeline lahendus teise järel, aga tüdrukud on hädas. Robootikaring on tugev ka Valga eestikeelses koolis, aga nutilabor on ainult siin venekeelses – seetõttu tuleb siia peale tunde mobiile programmeerima ka eesti õpilasi kesklinnast.
Pärast tunde haridustehnoloogi kabinetti piiravad õpilased kallistavad Evat, toovad kaarte ja joonistusi, siis küsivad justkui vastutasuks iPadi mängimiseks. Eval on ranged reeglid: kahtesid ja märkuseid ei tohi sel päeval olla, vanema nõusolek peab olema, teisele ei tohi edasi anda. kasutad vaid olemasolevaid äppe. Huvitav on see, et mitu poissi mängivad lõpuks mingit matemaatika-mängu, kuigi võiksid teha iPadiga mida iganes.
VVG digipöörde tegevused leiab veebilehelt ja blogist: http://vvgdigipoore.weebly.com/mis-tehtud
Mart Laanpere ajaveeb 